Töö juures on nüüd meid baaris kokku 6. Tähendab seda, et peaks olema rahulikum, sest iga päev peaks olema tööl vähemalt 5 inimest, aga ikka on nüüd paar korda juhtunud nii, et olen ühe tunni üksi baaris. Näiteks oli nii ka eile, laupäeval. Neljast viieni päeval olin graafiku järgi üksi. Laupäevad on tavaliselt kõige hullemad päevad ka, sest siis tulevad hispaanlased nädalalõppu veetma hotellidesse. Neile on iseloomulik kannatamatus ja erilised soovid. Kui inglane tuleb kohvi tellima, siis on selge. Nemad eelistavad kohvi piimaga ja küsivad ka "2 white coffees, please", aga kui hispaanlane tuleb, siis ta vuristab ette umbes midagi järgnevat: "Un cortado con leche natural con dos azúcars y dos cafe solos descafeinado de sobre. Praktika alguses lasin alati kellelgi teisel nendega tegeleda, nüüdseks juba enamjaolt saan ka iseseisvalt hakkama. Isegi mu boss baaris ei salli hispaanlasi. Üldiselt on keskkond töö juures vabamaks läinud. Viskame kolleegidega nalja, ükskord õpetasin Sebastiale, kuidas on "mu arm" vene keeles, kui too ei suutnud pilku ühelt hotellis püsivalt venelannalt ära võtta ja viimasel ajal olen ka töö juurest varem ära saanud, kui rahvast pole. Üks kord isegi peaaegu 2 tundi varem. Kunagi varem mainisin küll, et kindlasti kirjutan oma töötunde üles, seda ma muidugi teinud pole ja nüüd ilmselt tuleb ka päevi, kui pean kauem tööl olema, sest rahvast hakkab nüüd iga päevaga rohkem olema. Samas on vabamaks läinud ka nädalapalga saamise aeg. Reaalne palgapäev on meil esmaspäeviti, aga viimane kord sain selle kätte alles neljapäeval. (Homme peaks uus palk tulema.. we'll see...)
Ahjaa, üks õhtu sai ka pisut enne keskööd ujumas käidud meres. Väga mõnus kogemus, vesi on palju parem kui päeval. Siis on tõesti selline tunne, et veest ei taha enam välja tullagi. Noh peab muidugi mainima ka, et veetemperatuur siin on 24 kraadi.
Barcelonas käisin jälle seetõttu, et mul oli ühe korterikaaslasega samal päeval vaba päev ja tema polnud veel sinna üldse jõudnud. Ise käisin siis põhimõtteliselt jälle sama rada, aga on ikka üllatav, et igakord leidub uusi kohti teel, mida varem märganud pole. Mõned pildid siis jällegi ka:
Kena park, millest kõik Barcelona külastuskorrad läbi jalutanud, aga varem seda kohta polnud märganud
Ringteed on ka siin pisut võimsamad...
Vaateplatvormil.. Vaade Montjuicile
Katusekorruse bassein...
...millelt avanev vaade on umbes selline.
Barcelona tuvi. Päris hea pilt kukkus välja.
Barcelona.. väike linnake ranniku ääres
Barclona kesklinnas asuva kloostri siseõu, mis sa
Vahepeal on ka siis õhtuti klubis-pubis väljas käidud aega veetmas ja nii see elu mul siin kulgeb. Järgmisel vabal päeval tahaks sõita rongiga hoopis kuskile uude kohta, kus varem käinud pole. Terve rannikuäär on siin igasuguseid avastamata külasid täis. Uues postituses ilmselt siis selle õnnestumisest või ebaõnnestumisest. Seni veel 2 pilti sellest samast.. Calellast:
Vaade mu elukohale, see punane maja..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar