Olen nüüd juba siis üle kahe kuu veetnud siin päikese all. Kohati mõtlen, et selja taga peaks nädalaid siin juba rohkem olema isegi kui 10, aga kui mõelda, et alles on veel vähem kui 6 nädalat siin, mis tähendab ka ainult 6 vaba päeva töölt, siis tekib mõte, et peaks ikka midagi ette ka võtma siin, mitte ainult tiksuma samas rütmis päevast päeva. Eelmine nädal sai vaba päev vahetet teisipäeva vastu ja siis käisime korterikaaslase Orsidaga väiksel laevakruiisil Tossa de Maris, see ei asu küll üldse kaugel siit, ainult 38 kilomeetrit mööda teid, aga laev peatus ka igas teises rannikuäärses külas ja kokku sõitis sinna üle kahe tunni, aga oli ka seda väärt. See linn on ikka tõsiselt ilus, näeb välja pooleldi nagu kindlus või loss ja kui mõelda, et inimesed elavadki reaalselt sellises kohas päevast päeva, siis tundub ikka awesome küll. Seal on hästi palju restorane, ikka igalepoole, kuhu laud kuidagimoodi ära mahub, on see ka pandud, sest tänavad on seal kitsad ja majad on kõik üksteisega kokku ehitatud. Loomulikult restoranides on hinnad ka ikka täitsa restorani moodi.. aga päev oli mõnus, olgugi, et hiljem andis punetav nahk tunda, et terve päev päikse käes oli ikka liiga palju.
Mis veel põnevat.. Üks õhtu/öö käisime korterikaaslaste Rokase ja Rihoga poes ja taevas sähvis mõnuga, lõi välku kaugemal no ikka iga paari sekundi tagant, järsku tekkis viimasel hull mõte, et läheks ujuma.. Midagi hullu peab ikka tegema ju, läksimegi randa ja saigi vees ära käidud, kuigi see oli suht jahe ja lained olid suured, siis väga ujumisliigutusi seal ei teinud. Rannast ära minnes üks hetk tundsin, et hmm... midagi on puudu, peale mõningast kaalumist sain aru, et mul prille pole ees, läksime siis umbes samma kohta tagasi, kus me eelnevalt olime olnud ja Riho leidis need üles ka.. mina ju ei näinud :D . Mõni hetk hiljem läks ka tuulisemaks ja jõudis see vihm ka kohale, ikka päris mõnus padukas tuli, aga ei, me ei pugenud varju kuskile, vaid litsalt nautisime seda, kõndisime vihma käes täiesti rahulikult, sest see oli ikka midagi tõsiselt erakordset siin. Vihma siin ikka väga tihti ei näe. Samas täna, kui mul jälle vaba päev on, siis on taevas pilves ja võib jällegi sadama hakata. Tänaseks oli tegelikult plaan tehtud, et laenutan ratta ja lähen mägedesse sõitma, aga ilmselt jääb see sellise ilma tõttu ära.
Õhtud on siin ikka üldiselt samas rütmis möödunud, minu puhul enamuses rahulikult, aga mõni kord ka väljas käies (enamikel juhtudel tekivad need nii 5 minuti kuni poole tunni jooksul), paar korda ka nii, et hommikul on tulnud kahetseda, aga õhtud ise on lõbusad olnud.
Pilte:
Start Tossa poole...
Ja Tossa...
Õhtu baaris
Meeletud lained rannas.. kukutasid mind ikka mitmeid kordi...
Postitus jäi eelnevalt poolikuks ja aeg on nüüd edasi läinud. Otsustasin siiski, et laenutan ratta ja käin ka seal mägedes ära. Ratta sain korraliku ja hakkasingi mägede poole suunduma. Tuleb tõdeda, ülehindasin oma võimeid. Juba paar järsemat tõusu panid sellise põntsu, et tükk aega hingeldasin ja käisin ratta kõrval. Liikumiskiirus oli ka aeglane, käisin põhimõtteliselt ühe puu varjust järgmiseni ja puhkasin jälle, aga lõpuks jõudsin ikka vähemalt 300 meetri kõrgusele, mis oli juba minu jaoks piisav. Ülesminek oli keeruline, aga allatulek ka parem ei olnud, mägedes kaob see kõrgusetaju ikka korralikult ära ja vahepeal, kui tundus täiesti sile ja mitte laskuv pind olevat, kogus ratas ikka hoogu ja vahepeal läks see tee lausa silmnähtavalt järsuks käänud, pöörded tekkisid ka sisse, siis hakkas juba kontroll täiesti kaduma, sest pidurda, mis sa pidurdad, ratas kogus ikka hoogu, ekstreemsuse lisamiseks ka vihmavee voolamisest tekkinud lohud tee sees. (Ükskord see kontroll kadus ka, käsi pisut katki, ei miskit hullu). Algselt oli küll plaan läbida matkarada, mis pidi olema umbes 12 km pikk Calellast Pineda de Mar-i, aga mingil müstilisel moel sattusin tagasi linna jõudes hoopis teise kohta, kui olin arvanud, ehk oma töökoha juurde.. umbes 7 km lähemal kui plaanitud. Okei, seejärel mõtlesin, et aitab kah mägedest, sõidan hoopis mööda rannikuäärt naaberlinnasid uurima. Tee peal avastasin näiteks Bon Repos campingu ja Amaraigua hotelli, mis kuulub ka minu töökohaga samasse ketti ning üleüldiselt igas külas oli midagi omapärast. Vägagi omapärase välimusega baare ja restorane oli ka tee peal. Paar pilti kah
Põllud
Ei.. mitte jälle tõus...
Puu varjus...
Calella
Väike pööre...
...ja veel üks...
...ja mõnus fail.
Mu töökoht, teiselt küljelt.. haa.
Malgrat de Mar
Laste mänguväljak Santa Susannas.
Ja laev keset maismaad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar