.................Hispaania.................: Üle kuu Calellas

Jah, juba 27. mail maandus lennuk, kus ma ka peal olin, Barcelonas ja sealt jalutas maha hunnik rõõmsaid ja ootusärevuses inimesi, kellest mõned ka Calella poole edasi liikusid. Vaadates tagasi sellele kuule, on olnud nii huvitavaid, rõõmsaid hetki, pisut seiklust, aga ka tüdimust tööst, arusaamatusi, probleeme korteriga ja vihmast või pilvist ilma minu vabadel päevadel. Aga see selleks, minul on siin pigem siiski vähem negatiivsemaid hetki kui teistel ja eile ka Stage and Go-st Josep kiitis ka ja ütles, et ma kuulun inimeste top10-sse, kes on oma töö ja eluga siin rahul ja kellega pole probleeme olnud, jee.

Pisut tööst.. Enne teisipäeva oli tööl väga rahulik. Tegevust pidi ise otsima, kui ei tahtnud, et need 7 tundi väga aeglaselt mööduvad. Mõnel päeval sain ka varem ära (üks päev isegi tund ja 40 minutit), sest kahele inimesele baaris lihtsalt tegevust polnud. Teisipäeval samas saabus hunnik sakslasi (väidetavalt 400). Mul oli hommikune vahetus ja juba enne üheksat, kui ma baari avama läksin nägin enne hotelli astumist, et selle esine ja fuajee on rahvast täis. Nii oligi, põhimõtteliselt pidin endale teed rajama, et baarini jõuda. Kui baari "kardinad" avasin, olid nad kõik kohe leti ääres ja pidin selgitama, et ei saa neile enne ei sööke ega jooke anda, kui neil all-inclusive käepaelad ja žetoonid jookide ostmiseks olemas on. Siis sain rahulikult baariavamise toiminguid edasi teha. Kuni kella 1ni oli vaikne, sest alles siis said sakslased kätte oma õiguse baariteenuseid tasuta kasutada ja siis läks põrguks. Kõik baariletid olid paksult rahvast täis ja enam vaba hetke kella 4ni, kui minu tööpäev lõppes, ei olnudki. Asi selles, et lõunasööki sakslased veel restos süüa ei saanud ja seetõttu läks kõik, mis baaris oli. Röstsaiu sai küll vähemalt 400 kokku valmistatud ja kõige parem veel see, et fritüür otsustas korralikult funktsioneerimise lõpetada. Moy tõi restoranist (kus oli vaikus) suure anumaga friikaid ja siis hakkasid need ka kaduma päris jõudsalt. Neljapäeval olid nad nüüd ka veel siin, aga siis olin õhtupoolses vahetuses ja vähemalt söögiga väga palju tegelema ei pidanud. Siis läksid joogid. See minu arvates vähemalt parem variant. Lõpus loomulikult kell 23:30, kui on müügi lõpp, tuli veel palju inimesi leti äärde jooki nuruma, aga mind see vähemalt eile enam ei kõigutanud.
Eelmine kord said pildid lisatud baari sisemusest, seekord väljast..

Vaade baariletilt

Vaade vasakule

Vaade paremale

Pisut sünnipäevast.. Oli ka selline asi siin vahepeal. Ma olen õnnelik, et mul just nüüd see päev vabaks juhtus ja eelneval päeval olin tööl hommikuses vahetuses ja peale seda õhtuses, nii et kokku sain 49 tundi vaba aega vahepeal, mis on siinsetes tingimustes maksimum. Sellega on siis nii, et alguse sai see juba 2. juuli õhtul kell 23, kui hakkasid saabuma õnnitlused eestlaste poolt, kes oma ajavööndis juba kesköös olid. Saabusid nii kõned, kui sõnumid :) Edasi sai liigutud BoraBorasse. Teenindaja poolt sain omale tasuta t-särgi ja ka üks kokteil tekkis mulle sünnipäeva puhul tasuta. Lisaks sai veel shotte võetud, seltskonda nauditud ja õnnitlusi vastu võetud. Edasi sai ka mõneks ajaks Kauaisse mindud ja Tikis Kebabi söömas käidud, aga mingi hetk tundsin, et aitab alustuseks küll ja läksin koju ära.

Eksootika Hispaanias, Eesti numbrimärk

Hommikul sain järgmised õnnitlused kätte nii tänaval jalutades, kui ka hotellis söömas käies, aga päeval tuli millegipärast tahtmine jalutama minna ja kuna enamus olid siis tööl, võtsin jalutuskäigu ette üksi. Mõtlesin, et lähen jälle majaka juurde, aga seekord jalutan mööda matkarada edasi kaugemale. Lõpptulemuseks sai siis ära käidud 118 meetri kõrguses tipus (võrdluseks, majakas ja koht, kust on tehtud mu blogi päise pilt asuvad 39 meetri kõrgusel), kus olid ka mingid varemed, aga nende tähtsust ei tea hetkel. Kindlasti lähen ka veel tagasi sinna, kui ka teistel vaba aega on.

Vaade 84 meetrilt

Kohalik ringtee

Vaade 118 meetrilt

Varemed

Hobused

Päeval käisime poes, tagasitulles läks aga nii, et korteriukse lukk otsustas otsad anda. Ei keeranud enam. 2 inimest olid korteris sees, 4 olid ukse taga, kusjuures mõlemalt poolt pidid osad tööle minema. Käisin siis Bon Reposes mehaanikut otsimas, jalutasime korteri poole ja ainuke asi, mis ta seal üritas, oli see, et koputas seda lukku ja üritas võtit keerata. 2 mehaanikut ja 2 tundi hiljem õnnestus see uks avada. Küll nad võisid seda ust ikka lõhkuda ning tulemus on ka siin:

Lõpuks siiski lukk sai vahetatud, aga uks jäigi nii lõhutuks nagu siin näha...

Õhtul sai aga jälle väljas käidud oma tutvusringkonnaga siin. Sain ka üllatuse osaliseks, kui õhtul randa minnes anti mulle üle kingitusena t-särk, millel ka kõigi õnnitlejate nimed peal ja loomulikult ei puudunud ka šampus. Ma ütlen veelkord aitäh!! kõigile osalistele. Mõnda aega istusime rannaliival, hiljem astusime jällegi paari osalisega Borast läbi. Sai jällegi paar kokteili joodud. Kella kahe paiku, kui teised kluppi suundusid, läksin mina üle tee... korterisse magama ära, sest pidin hommikul varakult üles saama. Mina olen oma sünnipäevasündmustega rahul! :)

Varakult pidin üles saama sel põhjusel, et 8:30 oli vaja sõita lähedal asuvasse linna Mataro, et mõned paberid korda ajada. Peamiselt puudutasid need siin Hispaanias töötamise õigust. Selleks oli vaja käia läbi 3 asutust ja tasuda mingisugune tasu 9,27€ veel lisaks. Sinna ka enamus mu vabast ajast kadus. Asutused olid Mataro politsei, Mataro turvaamet ja Calellas veel pank, kuhu ka see mainitud raha läks. Turvaametis läks eriti kaua, et Stefan palus mul minna auto juurde parkimispiletit uuendama. Jõudsin mingi 10 minutit varem auto juurde, kui aeg lõppes, siis ootasin ikka nii kaua seal, et maksimaalselt aegajuurde saaks uue piletiga. Parkimisautomaat oli küll totaalselt hispaaniakeelne, aga hakkama sain. Parkimiskohtade leidmisega oli iga asutuse juures probleeme ja seetõttu oli ka auto igakord päris kaugel kohast, kus oli vaja olla. Tagasi jalutasin masina juurest, käisin võtsin veel näksimist mingist kohvikust ja jõudsin sinna turvaameti juurde ja avastasin, et mitte kedagi seal enam ees pole. Siis jalutasin veel korra igaksjuhuks auto juurde tagasi, et äkki läksid teist kaudu tagasi. Pärast selgus, et hoopis olid nad seal sees.