Vaba päev

Jees, täna on vaba päev. Ilmselt randa, sest taevas on pilvitu ja päike särab.
Eelmised päevad olin ikka töölainel. Kui siin varem kurtsin, et siin on hullem hunnik mööbeldavaid pensionäre, siis pühapäeval sain tunda hoopis vastupidist. Täielik tühjus.. 7 tunni jooksul käis vist ilmselt ainult 20-30 erinevat klienti läbi, tõsi küll, mõned mitmeid tiire. Kuid siiski enamus aega oli täiesti mõttetu passimine. Päeva lõpus sain tund aega varem tulema ka.
Järgmisel päeval, ehk esmaspäeval sadas aga sisse umbes 70 puudega inimest, enamus neist vaimse puudega (Seltskond muutub ikka järjest kirjumaks). Nende soovidest oli alguses päris raske aru saada, aga õnneks nad ei tohi alkohoolseid jooke juua, nii et ongi 2 varianti, kas kohv või karastusjoogid. Mõni jõi päeva jooksul nii palju kohvi, et hakkasin mõtlema, kas nad ikka ise ka teavad/mäletavad seda. Olemuselt ja ka välimuselt on nad üldse parajad zombied.. räägivad nii, et üsna keeruline algul aru saada ja kui üks tuleb leti äärde midagi tahtma, siis tekivad teised ka kohe. Mõni kannab veel terve aja kõrvaklappe peas vms ning üks veider peenike prillidega naine tuli lihtsalt leti juurde, ulatas käe ja ütles korduvalt "Thank you, thank you" noh jah, veidrusi siin ikka sünnib. Õhtul käisin ka väljas, istusin seltskonnaga Bora Boras (kohalik kokteilibaar), aga kui enamus kuskile järgmisse kohta või kluppi edasi liikus, tulin ma koju ära.
Ahjaa, eilsest vahetus mul graafik, olen nüüd tööl hommikul 10-st 5-ni õhtul. Algselt sai plaanitud seda ainult selleks nädalaks, aga eile ütles baari töökaaslane Moy mulle, et hotelli omaniku (Carlose) soov on, et ma hommikuti oleks. Hiljem nägin teda, siis ei olnud ta küll kategooriliselt vastu sellele, et ma ikka mõnikord õhtuti saaks ka töötada, pigem keeras selle vastupidi, ütles, et ta räägib Moyga sellest ja et ma küsigu siis tema käest hiljem. Kahtlane.. aga eks küsin homme. Eile lõunaajal tuli hotelli ka punt noori sakslasi. Kuna nad veel hotelli restoranis lõunatada ei saanud, siis küsisid nad baarist burkse, röstsaiu, friikaid ja hot doge. Eile olingi enamuse ajast köögitoimkonnas. Lihtsalt viskasin järjest friikaid fritüüri, valmistasin taldrikuid ette, tegin röstsaiu juurde jne. Vahepeal käisin ikka ka soove vastu võtmas. Algul kui nad tulid, olin ma üksi ka veel, sest baari töökaaslane Sebastia oli just sööma läinud (kui veel vaikne oli) ja siis tekkis järsku iga leti ümber järjekord. Läks päris kiireks kõigega ikka, et vaadata, ega friikad, kotletid pole kõrbenud, joosta leti vahet, küsida joogitellimusi, lõigata hot dogi saiu ja vahepeal valmistada mõnele puudega inimesele ka veel kohvi. Möll ei vaibunud ka siis, kui Sebastia tagasi tuli ja ta ütles ka, et mingu ma nüüd sööma, ega see ei vaibugi. Tore küll minna nii, et tellimused sisse võetud ja lihtsalt poole pealt kaduda, aga no läksin siis ka rahulikku elu restoranis (ja selle tagaruumis) nautima. Restorani boss küsis eile uuesti mu nime, ütlesin talle, siis kordas isegi täitsa hästi järgi, aga ütles siis, et "It's too hard for me, I'll call you Harry!" (kusjuures mitu inimest on öelnud, et mul on Harry Potteri välimus hetkel, eriti tööriietes) Õhtusöögil tuli uuesti sisse, hõikas kaugelt juba: "Arriii, buen provecho!" Alles hiljem sain aru, et see Arriii tähendas mu nime seal ees... :D
Aga ma nüüd ilma nautima, ei saa siin arvutis ka terve vaba aja passida..