esmaspäev, 24. juuni 2013

Mis on vahepeal toimunud...?

Hetkeseisuga on viimasest blogipostitusest juba niivõrd palju möödas, et ülevaadet päris päevade kaupa ei tee, aga mõned sündmused ja juhtumised, mis vahepeal toimunud, mainin ära. Need on järgnevad:

  •  käisin vahupeol
  • jäin lifti kinni
  • jäin haigeks (olen endiselt)
  • külastasin Barcelonat
  • sain uue töögraafiku
  • käisime väljas õlut joomas
  • jaanipäev?

1. "käisin vahupeol"
Lugu selline: See oli siis vastu eelmist esmaspäeva, ehk nädal aega tagasi, kui sai külastatud kohalikku klubi nimega Menfis. (Sellele eelnes veel ka kokteilibaari BoraBora külastus) Sissepääs oli 10 eurot, aga kaasa anti 2 tasuta joogi flaierit, kumbki väärtusega 5 eurot, ehk põhimõtteliselt sai siis makstud jookide eest seal. Pidu oli päris vinge, vahtu ja rahvast palju, kohati minu jaoks küll hägune, aga kuna mul digikas sai sinna mingil põhjusel kaasa veetud, siis pildid aitavad meenutada.

2. "jäin lifti kinni"
Jätkulugu eelmisele... Menfisest koju jalutades läksin rõõmsalt oma maja lifti, et see mind teisele korrusele sõidutaks, aga no rõõmu kui palju, see sai ainult poole sõiduga hakkama. Siis helistasin abiliinile peale seda, kui olin juba jõudnud kõik korrusenupud läbi vajutada ja mingit häirekella tinistada. Väga tore, et too seal toru otsas vähemalt inglise keelest aru sai. Kuigi probleeme selle maja aadressi teadmisega oli, siis ilmselt toimis ka mu öeldud versioon, et "see punane maja ringtee kõrval," sest umbes 20 (või pisut enama) minuti pärast tekkis mingi tüüp kohale ja välja ma sealt sain. Liftikartust seetõttu mul ei tekkinud ja rohkem probleeme sellega pole mul olnud
3. "jäin haigeks"
Samuti jätkulugu eelmistele: Rääkimata mind järgmisel päeval vaevanud kehvast enesetundest, puudus mul järgmine päev töö juures ka hääl ning see pole siiani taastunud korralikult. (Hetkeseisuga on möödas umbes nädal). See päev polnud tervisega veel väga hullu, aga aja jooksul tekkis juurde ka köha, nohu ja ilmselt ka palavik. Päevade möödudes olen üritanud ennast ravida teega (teinud seda nii töö juures kui kodus), kuid ei ole see mind väga aidanud. Hommikul töö juures pole hullu väga, aga mida aeg õhtu poole,seda enam annab kurk tunda, et midagi on valesti. Täna käisin ostsin endale apteegist (peale kolmveerandtunnist avatud apteegi otsimist, sest pühade ajal enamus suletud) köhasiirupi. Korra võtsin täna, vist isegi midagi aitab, aga ei saa veel kindlalt öelda.
4. "külastasin Barcelonat"
Barcelonas sai käidud kolmekesi rahvusvahelise seltskonnaga, kuhu kuulusid eestlane, hollandlane ja leedukas. Ise olin siis põhimõtteliselt giidi rollis, sest olin korra käinud Barcas, nemad aga ei osanud iseseisvalt minna kuhugi, nii et sai külastatud peamiselt neid kohti, kus ma eelmine kord käisin. Lisaks sai käidud ka Sagrada Familia juures ning seetõttu ära eksitud. Pärast pidime 15 peatust metrooga sõitma tagasi, et saada Calella rongi peale. Mõnus. Aga muidu linna külastamine oli hea, ilm oli imeline, päris sama marsruuti ka ikka ei käinud nagu eelmine kord ja väga hea vaheldus.
 Meelelahutaja Calella - Barcelona liinil
 Arc de Triomf
 Roxanne'iga


 Ikka ühes õiges Barcelona kaubanduskeskuses peab selline pood olema...

 Tuviväljak (Placa de Catalunya)
Sagrada Familia
5. "sain uue töögraafiku"
Kuna meile lisandus baari tööle uus praktikant, nimega Šarka ja pärit Tšehhist, siis seetõttu olen ka mina nüüd uuel ajal tööl, alustan hommikul 9 ja lõpetan kell 4. Hommikul olen tunnikese üksi, avan baari, panen grillid, fritüürid sooja, kontrollin raha üle, teen võileibu valmis puhastan laudu ja kõike muud veel, mis vaja. Samas hakkab müük "all-inclusive" klientidele alles 10st, nii et 9 paiku mul seal erilist möllu pole. Mõni üksik inimene käib, tahab kohvi, aga üldiselt vaikus. Need inimesed on samas sellised, kes jätavad tippi korralikult. Tavaliselt maksavad rohkem ja ei soovi raha tagasi. Mulle sobib. Tipiga on veel huvitav lugu. Olen juhtunud kokku inimestega, keda päevasel ajal teenindan peale tööd baaris või kuskil. Üks tuli juurde, ütles lihtsalt et tahab mulle hea töö eest seal tippi anda ja viskas 2 eurot pihku, teine andis Menfise klubi tasuta joogi flaieri (kuhu ma küll ilmselt niipea enam ei lähe) ja mõned tulevad lihtsalt juurde, tervitavad ja räägivad, maru sõbralikud inimesed ikka. Tippi olen kokku teeninud hetkeseisuga 34 eurot sentidega 3 nädala peale.
 Paljude lemmiklett töö juures
 Toidu valmistamise atribuudid
Vaade sisebaarile
6. "käisime väljas õlut joomas"
Esimene kord juhtus see päeval, kui ma Barcelonat külastasin. Just kui tagasi koju jõudsin, läksid teised välja. Eks ma siis pidin ka ikka ühinema nendega. Nüüd on juba mitu korda nii väljas käidud seal samas kohas. Baar nimega La Terrassa, päris tore koht, näidatakse jalkamänge. Nägin enda jaoks ka uue rekordmängu ära, kui Hispaania mängis Tahitiga ja võitis 10:0. Päris ulme ikka. Aga muidu see väljaskäik on lihtsalt päris mõnus relax peale tööpäeva ja kuna meil on ka ülihea seltskond siin koos, siis igatahes päris mõnus viis õhtu lõpetada (vähemalt minu jaoks üldjuhul lõpeb sellega õhtu). Baari omanik suutis ka üllatada. Tegi meist pilti ja mõne hetke pärast tõi meile kõigile pildid ja lisaks on üks koopia sellest ka üleval baarileti kohal, nii et jälg endast on siia maha jäetud. :)

7. "jaanipäev?"
Head jaani kõigile eestimaalastele! Meie siin tähistame St. Joan'i vms päeva. Kohalike jaoks suur pidu. Kuigi hetkeseisuga tundub mulle see rohkem uusaasta saabumisena, sest ümberringi käivad ilutulestikukärgatused.

Täiendus:
Jaanipäev sai peetud väga rahulikult. Käisime korra rannas, vaatasime, kuidas inimesed ilutulestikku lasevad, ranna peal on mitmed baarid, astusime korra mõnda sisse, aga kui kuulsime, mis sealsed hinnad on, siis mõtlesime pigem, et lähme käime kodust läbi.. ja sinna me jäimegi. Pidu meenutas tõesti rohkem uue aasta saabumist, midagi Eesti jaanipäevale sarnast ei olnud, kuigi nägin eestlasi ka õhtul korra, kuulsin eesti keelt ja tervitasin neid. Sain siis teada, et kolm 20liikmelist gruppi oli rahvatantsuüritusele tulnud siia. Vanemad inimesed küll, aga väga toredad.
Lõppu paar hägust pilti ka:

 Rannabaar öösel

pühapäev, 16. juuni 2013

Õhk 27, vesi 20 kraadi, ilm pilvitu...

... ja pilvitu on olnud kõik need päevad, mil ma jälle kirjutanud pole. Päris raske on millestki kirjutada, sest töö on ikka sama ja muud peale töö enamus ajast pole, sest lihtsalt pole olnud viitsimist enam peale tööd midagi ette võtta. Paar korda on väljas käidud küll siiski. Viimased korrad meenuvad, oli näiteks üleeilne Shisha baari külastus. Kus siis jooke ostes saab lauale ka vessari. Sinna minnes oli esindatud terve meie korter ja rahvast ka mujaltki, nii et sai ikka enda valdusse suur laud tekitatud, aga no need kokteilid.. ei kannata kriitikat, vähemalt esimene küll. See, mis mulle tehti, oli ikka täielik piiritus. Teist valisin hoolikamalt, aga see ka palju parem polnud. Peale Shishat sai ka jälle BoraBorat külastatud.
Sai ka jälle käidud majaka juures mäe otsas, kust avaneb Calellale päris kena vaade ja seekord siis õhtul, kui juba pime oli. Nägi tuledes linna ka. Seal oli veel tol hetkel üks fotograaf, kes ootas, kuna majakas valgust näitama hakkab ja tegi siis pilte. Ilmselt polnud kohalik, sest oskas inglise keelt ka :). Selle viimasega on üldjuhul ikka siin igalpool probleemid.
Töö juures olin nüüd neljapäev ja reede kursaõega kahekesi enamuse päevast tööl, vahepeal tekkis probleeme, kui mõni hispaanlane midagi teada tahtis, millest me kumbki aru ei saanud, aga kuna siis oli veel seal suures osas ka vaimse puudega inimeste punt, siis tänu sellele oli lihtsam. Nüüd laupäeval, pühapäeval on kiirem olnud. Mõlemal päeval olen ka pidanud 2 tundi üksi baaris olema. Kuna siin ei taheta isegi reaalsetele töötajatele raha maksta korralikult, siis nad ka ületunde nõus tegema pole ja sellest on see tingitud. Ühesõnaga, enamus ajast pole üksi hullu, aga kell 4 (tund aega enne mu tööpäeva lõppu) hakkab kõigil järsku kõht tühjaks minema ja siis läheb ikka üksi päris kiireks, et vaadata, ega saiad, burksid, hotdogid jms ära ei kõrbe, joosta leti vahet, võtta uusi tellimusi peale ja siis vahepeal veel nõusid pesta, jooke välja anda klientidele (sh. kokteile, kohvisid), rahaga arveldada jne. Noh jah, täna tuli üks tegelikult teisel alal töötav tüüp (entertainer), ehk siis rahva, eriti laste lõbustaja mulle appi ka ja isegi siis oli keeruline veel. Tööpäeva lõpus, kui teine vahetus peale tuli, siis olime umbes kümme minutit ka kõik veel hoos, siis tulin ma ära, aga leti ääres endiselt rahvast jagus.
Järgmine nädalavahetus on oodata suuremat möllu, sest mingisugune suurem festival on tulekul ja meie hotelli tuleb 583 klienti (tänase seisuga), arv võib tõusta. Selleks ajaks loodetakse ikka ka tööjõudu juurde leida. Tahaks loota. Aga no siin igapäev pidu. Eile alates 4-st päeval keelati parkimine meie maja ees, suleti tänav autoliiklusele ja toodi siia lauad. Kohalikel jälle mingi üritus. Pidu panid nad kella 1ni (vähemalt, mingi aeg jäin ma magama) välja. Siin oli lausa diskor ja rahvas pani seal laudade vahel tantsu nii kuis jaksas.
Enne pidu...
 ...ja pidu ise

kolmapäev, 12. juuni 2013

See sama dia libre

Lihtsalt paar klõpsu tekstide vahele... 


Nägu natuke värvi vahetanud küll juba nende rannas käimistega :)

Vaba päev

Jees, täna on vaba päev. Ilmselt randa, sest taevas on pilvitu ja päike särab.
Eelmised päevad olin ikka töölainel. Kui siin varem kurtsin, et siin on hullem hunnik mööbeldavaid pensionäre, siis pühapäeval sain tunda hoopis vastupidist. Täielik tühjus.. 7 tunni jooksul käis vist ilmselt ainult 20-30 erinevat klienti läbi, tõsi küll, mõned mitmeid tiire. Kuid siiski enamus aega oli täiesti mõttetu passimine. Päeva lõpus sain tund aega varem tulema ka.
Järgmisel päeval, ehk esmaspäeval sadas aga sisse umbes 70 puudega inimest, enamus neist vaimse puudega (Seltskond muutub ikka järjest kirjumaks). Nende soovidest oli alguses päris raske aru saada, aga õnneks nad ei tohi alkohoolseid jooke juua, nii et ongi 2 varianti, kas kohv või karastusjoogid. Mõni jõi päeva jooksul nii palju kohvi, et hakkasin mõtlema, kas nad ikka ise ka teavad/mäletavad seda. Olemuselt ja ka välimuselt on nad üldse parajad zombied.. räägivad nii, et üsna keeruline algul aru saada ja kui üks tuleb leti äärde midagi tahtma, siis tekivad teised ka kohe. Mõni kannab veel terve aja kõrvaklappe peas vms ning üks veider peenike prillidega naine tuli lihtsalt leti juurde, ulatas käe ja ütles korduvalt "Thank you, thank you" noh jah, veidrusi siin ikka sünnib. Õhtul käisin ka väljas, istusin seltskonnaga Bora Boras (kohalik kokteilibaar), aga kui enamus kuskile järgmisse kohta või kluppi edasi liikus, tulin ma koju ära.
Ahjaa, eilsest vahetus mul graafik, olen nüüd tööl hommikul 10-st 5-ni õhtul. Algselt sai plaanitud seda ainult selleks nädalaks, aga eile ütles baari töökaaslane Moy mulle, et hotelli omaniku (Carlose) soov on, et ma hommikuti oleks. Hiljem nägin teda, siis ei olnud ta küll kategooriliselt vastu sellele, et ma ikka mõnikord õhtuti saaks ka töötada, pigem keeras selle vastupidi, ütles, et ta räägib Moyga sellest ja et ma küsigu siis tema käest hiljem. Kahtlane.. aga eks küsin homme. Eile lõunaajal tuli hotelli ka punt noori sakslasi. Kuna nad veel hotelli restoranis lõunatada ei saanud, siis küsisid nad baarist burkse, röstsaiu, friikaid ja hot doge. Eile olingi enamuse ajast köögitoimkonnas. Lihtsalt viskasin järjest friikaid fritüüri, valmistasin taldrikuid ette, tegin röstsaiu juurde jne. Vahepeal käisin ikka ka soove vastu võtmas. Algul kui nad tulid, olin ma üksi ka veel, sest baari töökaaslane Sebastia oli just sööma läinud (kui veel vaikne oli) ja siis tekkis järsku iga leti ümber järjekord. Läks päris kiireks kõigega ikka, et vaadata, ega friikad, kotletid pole kõrbenud, joosta leti vahet, küsida joogitellimusi, lõigata hot dogi saiu ja vahepeal valmistada mõnele puudega inimesele ka veel kohvi. Möll ei vaibunud ka siis, kui Sebastia tagasi tuli ja ta ütles ka, et mingu ma nüüd sööma, ega see ei vaibugi. Tore küll minna nii, et tellimused sisse võetud ja lihtsalt poole pealt kaduda, aga no läksin siis ka rahulikku elu restoranis (ja selle tagaruumis) nautima. Restorani boss küsis eile uuesti mu nime, ütlesin talle, siis kordas isegi täitsa hästi järgi, aga ütles siis, et "It's too hard for me, I'll call you Harry!" (kusjuures mitu inimest on öelnud, et mul on Harry Potteri välimus hetkel, eriti tööriietes) Õhtusöögil tuli uuesti sisse, hõikas kaugelt juba: "Arriii, buen provecho!" Alles hiljem sain aru, et see Arriii tähendas mu nime seal ees... :D
Aga ma nüüd ilma nautima, ei saa siin arvutis ka terve vaba aja passida..


reede, 7. juuni 2013

Endiselt tööloom

Ega ei olegi väga midagi kirjutada.. Töö on ikka sama, olen endiselt baaris õhtul 5-st südaööni. Endiselt kuni pühapäevani on hotellis hispaania pensionärid, kelle tantsuõhtuid ja täna ka karaoket ma pean pealt vaatama.. Täna näidati neile ka elusat öökulli, see aga hakkas suurt rahvahulka kartma ja lasi laua ja põranda täis. See selleks.. Kuid lisaks on nüüd ka punt saksa noori, kes ilmselt tähistavad ka kooli lõppu siis nüüd siin Calellas. Igatahes eile sai neile juba joogikeeld peale pandud, sest nad jõid liiga palju ja keegi nagu purjus ei tundunud ning siis Moy (baari kaastöötaja) arvas, et nad valavad seda pudelitesse ümber, et hiljem linna peale kaasa võtta. Täitsa võimalik isegi.. Täna ka käsid ikka päris tihti küsimas Vodka-Lemonit. Selle tõttu, pidin 2 korda "Kas Lemon"-i (ehk kohaliku sidrunimaitselise Fanta) pakke tühjenemise tõttu välja vahetama ning täna neile keeldu ei olnud. Umbes 11 paiku nad aga kadusid. "Kas Lemon"-i hakkasid nad nõudma peale seda, kui nad küsisid mu käest Vodka-Lemonade-i (ehk viin, limonaadi/Sprite/7UP-ga) ja ma kogemata andsin neile selle sidruni Fantaga. Siis järgmine kord kui uuesti tulid, ütlesid, et "This tastes different, but way better!" ja no sealt see alguse sai. Alguses tegi Moy neile ikka vanal viisil, kui nad küsisid vodka-lemonade-i, aga siis tulid ka mitmel korral tagasi, tahtsid, et ma teeks. :D Siis selgitasin neile ka ära, et see pole lemonade-i, vaid sidruniga. Edasi küsisid Vodka-Lemonit.
Ja Carlos, väidetavalt siinse kahe hotelli mänedžer tahtis ikka minu kulul ka nalja teha täna. Ütles mulle, et andku ma üks paberijupp nendele saksa tüdrukutele seal teise leti ääres. No ma andsingi, isegi vaevumata vaatama, mis seal kirjas oli (mõtlesin, et võib-olla midagi liigse joogitarbimisega seoses). Samal ajal oli mul lisaks ka üks joogitegemine pooleli. Kui ma kuulsin sealtpoolt vastust: "Sorry, I already have a boyfriend," siis olin nagu "whaaaat?" ja vaatasin ise ka seda, mis seal kirjas.. "Your room number pls?" ja no juba kuulsin teiseltpoolt naeru.. on ikka tõbras :D Nüüd jäin mina süüdi, enam too tüdruk mu käest jooke ei tellinud ka :D.
Kolmapäeval oli mul vaba päev (1 ja ainuke vaba päev nädalas). Kuna teised enamus töötasid, siis läks see päev ka nii, et päeval tegin lõunauinaku, sest ei osanud midagi teha enam ja ega mingeid suuri tegemisi polnudki. Ühesõnaga kasutasingi päeva puhkuseks. Alguses oli plaan randa minna, aga ilm oli üpris pilvine ja see plaan kadus. Rannas on nüüd käidud eile ja täna. Eile ujuma ei jõudnud, täna sai ka kaks korda vees käidud. Üks kord selle tõttu, et mingi suur laine tuli ja lihtsalt niitis jalust, kui ma vee ääres niisama jalgu kastsin. Veetemperatuur peaks praegu väidetavalt olema 18 kraadi. Rannas on ka päev-päevalt rohkem inimesi.
Töö juures mulle vägagi meeldib jooke kokku segada ja no üleüldse olla. Ei kurda töökoha üle, sest tean, et paljudel välispraktikantidel on tõsisemaid probleeme sellega. Pigem teekski tööl ka koguaeg jooke või miskit, siis ei saa arugi, kuidas aeg lendab, praegu on sellised hetked, kus ühtegi tellimust ei ole, laudu või baari pole vaja koristada ja vot siis see aeg küll venib ja venib. Hetked kui üksi baaris olen, on ka endiselt pisut õudsed mu jaoks ja no see kogemus on mul juba ka esimesest tööpäevast olemas. Iga päev käib teine barmen (kas Sebastian või Moy) umbes 20 minutit söömas ja siis pean kõigega seal hakkama saama. Moy käib muidugi pidevalt ringi jalutamas, nii et nüüdseks nende momentidega, kui ta pole söömas ja teda lihtsalt pole, hakkan harjuma. Siis tean vähemalt, et eks ta varsti ilmub jälle välja. Tegelikult pole väga hullu, sest see söömas käimise aeg on tavaliselt vaikseim, aga no enamus kordi on ikka mõni hispaanlane välja ilmunud, kes räägib mulle pika teksti maha ja (oma veel mitte perfektse keeleoskuse tõttu) mul pole õrna aimu, mis ta tahab. Jee.
Aga tänasest tööpäevast on jalad valusad ja aeg magama minna.
Hasta luego!      

teisipäev, 4. juuni 2013

Päevad mööduvad...

Hei, hetkel tulin rannast, kus sai siis ka esimene tiir meres ära tehtud. Vesi on küll hetkel küllaltki külm ja ikka  väga soolane. Lugesin kuskilt, et temperatuur on hetkel 16 kraadi, kuid samas on rannas rohelised lipud väljas. Rahvast on ka juba seal omajagu. Tegelikult tahtsin eile ka randa minna, läksingi.. Sain olla umbes pool tundi pikali, kui läbi juhuse lihtsalt sain teada, et mul teisel ajal tööpäev kui tavaliselt. Kõik läks õnneks nii hästi, et jõudsin minuti pealt tööle.
Tööl on hetkel enamus ajast endiselt rahulik, aga vahepeal läheb küll pööraseks. Siis tulevad kõik kas oma söögisoovidega või kohvisoovidega. Üleeile saabusid mu hotelli umbes 200 pensionäri, kellele pidime kõigile tervitusjoogiks ka Sangriat tegema ja no nad on ka nagu lapsed. Neil üldse kannatust pole. Kohe kui näevad, et joogid letil väljas, isegi, et silt juures "No tocar!" ehk "mitte puutuda!" siis nad kohe ei saa niisama mööda jalutada. Üks võtab joogi kätte, siis vaatavad teised ka kohe, et "no tema küll saab võtta" ja nii hakkavad ka ülejäänud kaduma. Mõni jalutas ka mitmega mööda, hiljem pidime neid juurde tegema. Õnneks nad ei olnud all-inclusive kliendid, ehk siis pidid nad kõige muu eest maksma. Loomulikult nad väga maksta ei taha ja seetõttu neid leti ääres rohkem väga ei kohanud, aga no õhtul oli pensionäride disko, siis tantsu vihtusid küll. Kõik muud hotelli kliendid istusid väljas, ei tahtnud sisse tullagi enam. Õnneks nemad kõnelesid enamasti inglise keeles, siis ma tegelesingi peamiselt nendega. Eile olin siis päevases vahetuses. Siis on ikka hoopis teine elu ja kui õhtuti enam kohvihullust nii palju pole, siis päeval pidi ikka laudades ise käima vahepeal tasse ja klaase ära korjamas, et uusi jooke saaks teha. Nõudepesemist oli ikka omajagu. Hea on see, et toitu serveeritakse ühekordsetel nõudel vähemalt. Üritasin ka vahepeal jälle käia laudu puhastamas ja neid õigetesse kohtadesse tagasi paigutamas, aga no sellest tuleb küll päevasel ajal loobuda, sest mõne aja pärast on need jälle kaootiliselt laiali. Tantsuõhtul tassisid pensionärid veel väljast ka sisse laudu ja toole.
Eksimusi on ka ikka nende päevade jooksul ette tulnud. Kõige hullem oli, kui kuulsin "water"-i asemel "vodka". Õnneks ikka klient kohe kulistama ei hakanud, kui see talle sai antud.
 "Selle suve kodu"
Kohalik rand ja meri

pühapäev, 2. juuni 2013

Esimene tööpäev selja taga..

No ühesõnaga ei ole see töö nii väga hull midagi. Pisut enne viit jõudsin kohale, vahetasin välja hommikuses vahetuses olnud kursaõe ja asusin uurima, mis tegema peab. Loomulikult pole ma leti taga üksi, vaid abiks on ka inimene, kes seal reaalselt töötab. Tegelikult päris lahe tüüp on. Ülesandeid on tööl palju, aga kui süsteem selgeks saab ja vahepeal kellegi tellimust ega raha tagasi ei unusta anda, siis pole hullu. Seal hotellis on enamjaolt all-inclusive kliendid, nii et rahaga arveldamist polegi palju. Süsteem on hoopis selline, et klient annab žetooni ja saab joogi vastu ning kui toob tühja topsi tagasi, saab uue tellida ning kui ära läheb, saab žetooni tagasi. Lisaks peab neil olema veel käepael. Neid on ka kahte sorti, üks on alaealistele ja üks on täisealistele. Minu vahetuses on viiest poole seitsmeni ka pisut toidu serveerimist. Me teeme burgereid, hot doge, friikaid ja võileibu. Kõike sain juba esimese päeva jooksul katsetada ka. Lisaks veel peab siis serveerima jooke (vesi, mahl, erinevad kohvid, karastusjoogid, õlu ja loomulikult on vaja ka kokteile teha kangemate jookidega). Kohvimasinaid on seal 2. Ühte kasutame hispaanlaste jaoks, see teeb rammusamat jooki ja teine on masin, mis teeb nupuvajutusega ise joogi valmis. Esimesega ma veel väga sõber ei ole, sest neid kohvijooke on ikka mitmeid ja väga erinevaid ja need käivad erinevatesse topsidesse, erinevates suurustes jne. Kohvidest on levinuimad cafe con leche (kohv piimaga), cortado (väiksem kohv piimaga serveerituna klaasis), cafe solo (väike must kohv). Neid ma nüüd juba esimese päevaga enamvähem oskan teha ka, kuid tuli ette ka seda, et hakkasin vale asja tegema. Õnneks on kliendid kõik väga sõbralikud olnud. Teenindajatest peetakse siin ikka rohkem lugu kui Eestis. Vähemalt esmapilgul tundub nii.
Lisaks teenindamise poolele tuleb loomulikult ka baari korras hoida. Vahepeal käisin laudu lapiga üle, panin nõusid nõudepesumasinasse, kohvitopsid tuleb ka ise käsitsi üle käia, sedagi sai tehtud. Lisaks on need kliendid parajad mööbeldajad. Päeva jooksul tassivad mitmeid kordi laudu ja toole niimoodi ümber, et süsteem on totaalselt kadunud. Neid sai ka vähemalt 2 korda õigesse kohta tagasi nihutatud.
Klientide hulga poolest on peaks praegu rahulik olema, aga no neil on kombeks ikka nii, et kui tulevad, siis suur grupp korraga ja neil hetkedel on küll jooksmist päris palju, eriti kui veel sööke ka tahetakse. Samas enamus ajast tulevad inimesed ikka eraldi ja vahepeal on ka täitsa vaikus, kuigi ega ei saa mainimata jätta, et hooaeg pole ju päriselt alanud veel. Peale õhtusöögiaega läheb julmemaks kohvivalmistamiseks, see on mingi üldine Hispaania traditsioon. Kliendid joovad õhtu jooksul tavaliselt sama jooki ja lõpuks hakkavad klientide soovid juba meelde jääma. Et no kui on näha, et inimene liigub leti poole, siis võib juba aimata, mis jooki ta tahab.
Õhtul 9-st läks diskoks ja lapsi rõõmustasid meelelahutajad. Alguses oligi peamiselt lastedisko, päris palju oli neile mõeldud laule. Mida õhtu edasi (ja mida rohkem jooke klientidel sees), seda rohkem võis näha ka neid tantsu vihtumas. Disko ajal hakkas ka tellimusi rohkem olema. San Francisco tegemise sain ka selgeks, kuid peamiselt valasin õhtu jooksul klientidele õlut ja minu arvates populaarseim jook oli veel viski ja cola.
23:30-st sulgesime baari, viimased nõudjad said veel oma joogi kätte ja läks koristuseks. Nõud läksid pessu, prügi sai kokku, lauad jälle õigetele kohtadele ja siis umbes 10 minutit enne keskööd sain tulema.
Tegin vea, et läksin ringiga kodu poole, juhtusin nägema oma kursakaaslasi, kes juba kah ringi lällasid ja pidutsesid ning no mindki enam kodu poole ei lasknud. Ühesõnaga magama sain jälle kuskil peale poolt nelja. Täna lähen otse koju, luban..:D
Aga hetkeseisuga arvan, et ei olegi see töö väga hull, peab lihtsalt õppima veel erinevate jookide nimetusi ning ka kokteilide koostisosi ja ka arvestama sellega, kuidas erinevad kliendid jookide nimetusi hääldavad ja ütlevad. Nii mõnegi kliendi suust kuulsin viskit "vhihki"-na näiteks ja mõni klient tahab hirmsasti minuga pika hispaaniakeelse jutu maha rääkida (millest ma hetkel veel suurt ei mõista), seal sees ütleb ka joogi nime, mida ma lihtsalt vahel ära ei taba. Siis on jälle see hetk, kui pean koputama oma kaastöötaja õlale. Too teine tüüp on samas väga normaalne, vahepeal viskab huumorit, vahel käib lihtsalt mööda, patsutab õlale, ütleb: "You're doing good!" ja temaga saame hästi läbi. Ta rääkis et on töötanud 8 aastat seal ja ka terve aja ainult ühe vaba päevaga nädalas, või vahel isegi mitu nädalat järjest.. Vot see on julm mu arvates, kuid samas täiesti tavaline Hispaanias.
Nüüd sai päris palju juttu tööst ja mitte ühtegi pilti.. Loodan, et ikka vahel tekib ka mõni uus pilt, kuid praegu tundub, et hakkab kiiremaks minema ja kuna teistega graafikud eriti ei klapi, siis ei ole esialgu plaanis suuremaid reise ja ekskursioone ka ette võtta.

Hasta luego!

laupäev, 1. juuni 2013

Tööpäeva eel

Tervitused! Räägin jälle, mis vahepeal toimunud on. Üleeile õhtul käisime Endrikuga pisut jalutamas ja ümbrust uurimas. Kõndisime sellest "külast" pisut välja mägedesse ja avastasime, et päris ilusa vaate saab sealt linnale.
Vaade Calellale


Kohalik sadam
Seal oli ka majakas, aga too on avatud ainult nädalavahetustel praegu nii et seda nägime ainult aia tagant. Rand on päris mõnus ja nüüd hakkab ikka soojemaks ka minema lõpuks, ei pea enam pusaga ringi käima. Õhtul käisime jälle peotiirul, algselt jälle meie majast üle tee asuvas Bora Boras ja edasi saime tasuta roosa limusiiniga sõidu teise kohta.
Järgmisel päeval käisime rannas. Täitsa mõnus päiksepaisteline ilm oli ja päike võtab ka ikka mõnusalt, vette aga ma seekord ei julgenud minna, mõned siiski ka käisid. Internetist hiljem uurisin, et vee temperatuur on 16 kraadi. Õhtul oli mul esimene tutvumine oma töökohaga. Tutvustati baari ja näidati, mida kõike baaris teha tuleb. See käis ka hispaania-inglise keele segus, nii et eks näis kas täna tööle minnes midagi jagan ka. Baaris mingit süsteemi pole ka.. Kõik asjad asuvad väga erinevates kohtades, kassat, kui sellist pole, ütlesid, et arvuti on neil viis aastat katki olnud :D ja ei saagi aru, kuidas neil näiteks inventuur käima peaks, kui üldse on. Ilmselt läheb niigi hästi. See nädalavahetus peaks üpris rahulik olema, aga järgmine nädal hakkavad juba suuremad grupid tulema. Loodan, et selleks ajaks midagi juba mõistan töökorraldusest. Eile sain siis ka oma töögraafiku. Peamiselt töötan siis õhtuti 7 tundi. Õhtul 5-st kuni keskööni või kuni baar suletakse, vahepeal oli ka mingi päev 13-18-ni. Need ajad võivad ka veel kõikuda, aga kindlasti hakkan ka töötunde üles märkima, et pärast oleks siiski selgus majas. Vaba päev on mul kolmapäev, vähemalt esimesel korral. Mõnel, kes restoranis töötavad, on näiteks nii, et hommikul lähevad 7-ks juba tööle, siis päevas on kaks kuni mõnetunnist pausi ja lõpetavad siis kunagi õhtul ehk siis peavad kohal olema vastavalt hommiku-, lõuna-, ja õhtusöögi ajal. Mõnes mõttes meeldiks mullegi nii, et vahepeal oleks paus, aga samas meeldib hetkel see, et hommikul saab rahulikult magada. Õhtul sai veel linna peale mindud jalutama Stellaga. Siin on selline peatänav, mis on poode täis ning igas poes on midagi omapärast, niisiis sai ka mõnda sisse astutud. Lisaks nägin ära ka koha, kus asub Stage and Go (ettevõtte, kes pakub võimalust siin praktikat sooritada) kontor.
Täna hommikul käisime kohvi joomas meie tavapärases kohas. Alguses läksime Riho ja Marleeniga, aga hiljem ühinesid veel Endrik ja Jaanika. Nii tore on see, et olgugi, et eestlasi ei ole ju siin väga palju, siis linna peal jalutades võib ikkagi kellegagi kokku joosta. Peale seda käisin omale töösärki otsimas. Leidsin ka kohe esimesest poest, kuhu sisse astusin, musta triikärgi. Tööl peangi kandma üleni musta riietust. Baaril on ka basseiniga väliterrass. Nii et pean ka vahepeal väljas, kuhu paistab päris kaua ka päike peale, ringi tuuseldama. See must riietus ja päike küll väga hästi kokku ei sobi, aga no eks see näha ole. Hetkel ootangi oma tööpäeva algust ja naudin rõdul päikest.
Hasta pronto!