reede, 13. september 2013

Peab hakkama pakkima...

Suvi on lõppemas ja vaja selle suve kodust välja kolida. Eile oli viimane viimane praktikapäev ja sai paljudega hüvasti jäetud ja ka pilte tehtud. Tööl oli vaikne, inimesi on väga vähe ja kolmekesi baaris olles mulle justkui kliente ei jagukski, eks seepärast sain ka 40 minutit varem tulema sealt.
 Vist olen juba midagi sarnast ülalolevale pildile küll postitanud juba...
 Baari boss ja kaks praktikanti

 Hommikuse vahetusega...

 Õhtuti, kui vähe rahvast on...


Kuna ilmad pöörasid siin mingil hetkel ära ja ka mitmed asutused on siin juba sulgemas ennast, siis midagi suurt ja põnevat vahepeal toimunud polegi. Päris palju olen vihma saanud, üks hommik läksin padukaga tööle, seal läksin kohe esimese asjana koristajateruumist endale käterätti otsima, et peadki pisut kuivatada, sest sain selle 300-400 meetri jooksul läbimärjaks. See muidugi suurt ei aidanud, aga pisut parem oli ikka. Öösiti on ka äiksetorme olnud, need on siin ikka võimsamad kui Eestis. Välku lööb iga 10 sekundi tagant ja vahepeal müristab ka, kuigi enamuse ajast on vaikne.
Pildid tehtud pärast kella 1 öösel

Kolmapäeval oli kataloonia püha. See on suur püha kohalikele kataloonlastele, kuigi tähistatakse küll lüüasaamist hispaania ja kataloonia vägede vahelises lahingus kunagi 19. sajandil. Kuid nüüd tullakse 11. septembril, mis enamus maailmale tähendab leinapüha USAle, hoopiski tänavatele lippude ja rahvusvärvides riietega ja moodustatakse inimkett läbi külade. Lisaks käib ka kuninglik perekond nende seas ringi :)
Ja isegi koerad...





Aga üldiselt nagu juba mainitud, hakkab mu suvi siin lõppema ja no loomulikult tahaks juba koju ka, aga ainult 3 päeva siin veel jäänud ja see tekitab tahtmise nüüd teha kõike, mida veel teinud pole. Rohkem postitusi siit Calellast enam ei luba, võimalik, et üks kokkuvõttev siiski veel tuleb peale Eestisse jõudmist.

Tervitused kõigile, kes seda lehte suve jooksul külastasid.

kolmapäev, 21. august 2013

Ilmselgelt olen laisaks muutunud...

...aga kuumus väsitab ära, ei ole ju sellise suvega harjunud, et iga päev päike särab, sooja on umbes 30 kraadi (hetkel 29 kraadi, kuid tajutav 35) ja jahedamat õhku kui 20 kraadi pole mingi nipiga oodata.
Töö juures olid vahepeal kiired päevad, organiseerisime ka nii ümber, et üks inimene on "köögitoimkonnas", valmistab toite, teine võtab tellimusi, hõikab neid ja siis teeb ise jooke. Muidu alguses sai ikka ise üks tellimus alustatud ja lõpule viidud, aga kuna see on ajamahukam ja mina oma mälu tõttu ei mäleta ka vahel, kellele mis oli, siis on uus variant parem. Seetõttu olengi siis nüüd mitmel korral ise ka koka ametit pidanud.. kuigi seda, mida me seal pakume baaris eriti kokakunstiks just lugeda ei saa.. (friikad, burks, hotdog, röstsai ja mingi sealiha saia vael ka veel - kogu toidumenüü), aga no üldiselt on seal ikka veel ettevalmistusi, mis igaüks võtab aega. Seetõttu ma ei saa hästi aru, miks meil on hommikuses vahetuses 2 inimest, õhtuses 3-4. 18.30 õhtul lõpeb söökide tegemine ära ja siis on ainult joogid. Baari peale on meil ainult 1 (töötav) karastusjoogimasin ja 1 (töötav) õllekraan ja igasuguste kokteilide tegemiseks läheb üldjuhul vaja ikka ka karastusjooke, siis seisame kõik seal järjekorras...
Mis veel on muutunud.. meie korteris on nüüd üks hing vähem.. saadeti koju ja praegu, kui ta lennujaama seiklemisega hakkama sai, peaks ta juba lendama.
Eelmine kolmapäev, kui mul vaba päev oli, läks vastupidiselt plaanitule, mitte midagi produktiivset korda ei saatnud.. Laisklesin kodus, teised ka imestasid, et miks midagi ette ei võta, aga millegipärast olin pisut tujust ära ja üldse laisk, et isegi randa minna. Õhtul sain siiski majast välja ja käisin Sandral, Stellal ja Miloul külas, kellega hiljem ka välja sai liigutud. Istusime veel pisut ühes baaris, kuhu tekkis loomulikult ka mu boss töö juurest (ei tea, kuidas ta alati sinna tekib, kus ma ka olen), aga mis edasi juhtus, oli hoopis see, et ta tegi mulle õlle välja seal.. vot nii käivad asjad siin. :D
Ülejäänud nädal on olnud üpris tuim töönädal ja kuna väikse muudatuse tõttu on mu järgmine vaba päev ka alles eeloleval pühapäeval (10 tööpäeva järjest), siis üritan olla säästurežiimil nii töö juures kui vabal ajal, et mitte liialt ennast ära väsitada.
Siiski, üleeile, laupäeval tuli järsku mõte, et tahaks minna Barcelonasse purskkaevushow'd vaatama. Kuna see toimub neljapäevast pühapäevani, õhtul 9st poole 12ni, siis panin plaani paika, et pühapäeval peab seal ära käima. Pisut uurimist oli, kuidas sealt tagasi saada, õnneks käivad sealt ka öösiti bussid Calellasse suvel ja see teeb tagasi pääsemise lihtsaks. Probleemne oli lihtsalt teada saada, kus see buss peatub seal.
Trip saigi ette võetud, pühapäeval peale tööd, sain Stellaga kokku raudteejaamas ja umbes tunnine sõit Barcelona suunas sai alguse. Rong läks iga hetkega järjest rohkem täis, aga õnneks sai ikka istuma. Lõpus hakkas küll juba õhk ära kaduma.
Barcelonas sai ette võetud jälle mu tavapärane (ainuke marsruut mida mööda liikuda oskan) ette võetud, aga kuna Stella polnud varem käinud Barcas, siis oli endalgi jälle huvitav käia, kuigi kõik sai üpris läbi käidud, sest põhisihtpunkt oli purskkaevushow Montjuici juures... ja see oli minemist väärt, sest show oli vaimustav, alguses sai kaugemalt vaadatud, aga hiljem ikka pidi nii lähedal ka ära käima, et ikka veega koralikult märjaks sai :D. Show'le mängis taustaks ka muusika, kus oli mitmeid tuntud laule väga erinevatest kategooriatest, aga erinevad värvi- ja kujundivariatsioonid, mida see suur purskkaev leiutas, olid ikka vägevad...
Tagasi sõitsime bussiga.. klubibuss tundus täielik.. muusika käis kõvasti sees, aga täitsa hea oli nii, und ei tulnud peale, aknast välja vaadata oli ka huvitav jne.. ja üldse tundub mulle, et bussiga Barcelonas käia on isegi mõistlikum, sest sõit on küll paarkümmend senti kallim, aga kohale saab samas kiiremini. Calellasse jõudsime, siis peatus see buss peaaegu mu maja ees ka.. päris luks. Pildid nüüd ka Barcelonast:













kolmapäev, 7. august 2013

Augusti algus

Tervist, uudishimulikud

Olen nüüd juba siis üle kahe kuu veetnud siin päikese all. Kohati mõtlen, et selja taga peaks nädalaid siin juba rohkem olema isegi kui 10, aga kui mõelda, et alles on veel vähem kui 6 nädalat siin, mis tähendab ka ainult 6 vaba päeva töölt, siis tekib mõte, et peaks ikka midagi ette ka võtma siin, mitte ainult tiksuma samas rütmis päevast päeva. Eelmine nädal sai vaba päev vahetet teisipäeva vastu ja siis käisime korterikaaslase Orsidaga väiksel laevakruiisil Tossa de Maris, see ei asu küll üldse kaugel siit, ainult 38 kilomeetrit mööda teid, aga laev peatus ka igas teises rannikuäärses külas ja kokku sõitis sinna üle kahe tunni, aga oli ka seda väärt. See linn on ikka tõsiselt ilus, näeb välja pooleldi nagu kindlus või loss ja kui mõelda, et inimesed elavadki reaalselt sellises kohas päevast päeva, siis tundub ikka awesome küll. Seal on hästi palju restorane, ikka igalepoole, kuhu laud kuidagimoodi ära mahub, on see ka pandud, sest tänavad on seal kitsad ja majad on kõik üksteisega kokku ehitatud. Loomulikult restoranides on hinnad ka ikka täitsa restorani moodi.. aga päev oli mõnus, olgugi, et hiljem andis punetav nahk tunda, et terve päev päikse käes oli ikka liiga palju.
Mis veel põnevat.. Üks õhtu/öö käisime korterikaaslaste Rokase ja Rihoga poes ja taevas sähvis mõnuga, lõi välku kaugemal no ikka iga paari sekundi tagant, järsku tekkis viimasel hull mõte, et läheks ujuma.. Midagi hullu peab ikka tegema ju, läksimegi randa ja saigi vees ära käidud, kuigi see oli suht jahe ja lained olid suured, siis väga ujumisliigutusi seal ei teinud. Rannast ära minnes üks hetk tundsin, et hmm... midagi on puudu, peale mõningast kaalumist sain aru, et mul prille pole ees, läksime siis umbes samma kohta tagasi, kus me eelnevalt olime olnud ja Riho leidis need üles ka.. mina ju ei näinud :D . Mõni hetk hiljem läks ka tuulisemaks ja jõudis see vihm ka kohale, ikka päris mõnus padukas tuli, aga ei, me ei pugenud varju kuskile, vaid litsalt nautisime seda, kõndisime vihma käes täiesti rahulikult, sest see oli ikka midagi tõsiselt erakordset siin. Vihma siin ikka väga tihti ei näe. Samas täna, kui mul jälle vaba päev on, siis on taevas pilves ja võib jällegi sadama hakata. Tänaseks oli tegelikult plaan tehtud, et laenutan ratta ja lähen mägedesse sõitma, aga ilmselt jääb see sellise ilma tõttu ära.
Õhtud on siin ikka üldiselt samas rütmis möödunud, minu puhul enamuses rahulikult, aga mõni kord ka väljas käies (enamikel juhtudel tekivad need nii 5 minuti kuni poole tunni jooksul), paar korda ka nii, et hommikul on tulnud kahetseda, aga õhtud ise on lõbusad olnud.
Pilte:
 Start Tossa poole...



 Ja Tossa...





Õhtu baaris
Meeletud lained rannas.. kukutasid mind ikka mitmeid kordi...



-----------------------------------------------------------------------
Postitus jäi eelnevalt poolikuks ja aeg on nüüd edasi läinud. Otsustasin siiski, et laenutan ratta ja käin ka seal mägedes ära. Ratta sain korraliku ja hakkasingi mägede poole suunduma. Tuleb tõdeda, ülehindasin oma võimeid. Juba paar järsemat tõusu panid sellise põntsu, et tükk aega hingeldasin ja käisin ratta kõrval. Liikumiskiirus oli ka aeglane, käisin põhimõtteliselt ühe puu varjust järgmiseni ja puhkasin jälle, aga lõpuks jõudsin ikka vähemalt 300 meetri kõrgusele, mis oli juba minu jaoks piisav. Ülesminek oli keeruline, aga allatulek ka parem ei olnud, mägedes kaob see kõrgusetaju ikka korralikult ära ja vahepeal, kui tundus täiesti sile ja mitte laskuv pind olevat, kogus ratas ikka hoogu ja vahepeal läks see tee lausa silmnähtavalt järsuks käänud, pöörded tekkisid ka sisse, siis hakkas juba kontroll täiesti kaduma, sest pidurda, mis sa pidurdad, ratas kogus ikka hoogu, ekstreemsuse lisamiseks ka vihmavee voolamisest tekkinud lohud tee sees. (Ükskord see kontroll kadus ka, käsi pisut katki, ei miskit hullu). Algselt oli küll plaan läbida matkarada, mis pidi olema umbes 12 km pikk Calellast Pineda de Mar-i, aga mingil müstilisel moel sattusin tagasi linna jõudes hoopis teise kohta, kui olin arvanud, ehk oma töökoha juurde.. umbes 7 km lähemal kui plaanitud. Okei, seejärel mõtlesin, et aitab kah mägedest, sõidan hoopis mööda rannikuäärt naaberlinnasid uurima. Tee peal avastasin näiteks Bon Repos campingu ja Amaraigua hotelli, mis kuulub ka minu töökohaga samasse ketti ning üleüldiselt igas külas oli midagi omapärast. Vägagi omapärase välimusega baare ja restorane oli ka tee peal. Paar pilti kah
 Põllud
 Ei..  mitte jälle tõus...
 Puu varjus...
 Calella
 Väike pööre...
 ...ja veel üks...
 ...ja mõnus fail.
 Mu töökoht, teiselt küljelt.. haa.
 Malgrat de Mar
 Laste mänguväljak Santa Susannas.

 Ja laev keset maismaad.

pühapäev, 21. juuli 2013

Tere, blogi

21. juuli.. juba. Aeg läheb ikka kiiresti. Varsti juba 2 kuud täis siin. Miks ma järjest harvemini kirjutan? Põhjus ilmselt see, et midagi väga erakordselt uut ja põnevat pole juhtunud. Tööpäevad väsitavad ära ja selle ühe puhkepäeva nädalas ma kas magan maha, vedelen rannas või nüüd viimane kolmapäev sai ka Barcelonas käidud jälle.
Töö juures on nüüd meid baaris kokku 6. Tähendab seda, et peaks olema rahulikum, sest iga päev peaks olema tööl vähemalt 5 inimest, aga ikka on nüüd paar korda juhtunud nii, et olen ühe tunni üksi baaris. Näiteks oli nii ka eile, laupäeval. Neljast viieni päeval olin graafiku järgi üksi. Laupäevad on tavaliselt kõige hullemad päevad ka, sest siis tulevad hispaanlased nädalalõppu veetma hotellidesse. Neile on iseloomulik kannatamatus ja erilised soovid. Kui inglane tuleb kohvi tellima, siis on selge. Nemad eelistavad kohvi piimaga ja küsivad ka "2 white coffees, please", aga kui hispaanlane tuleb, siis ta vuristab ette umbes midagi järgnevat: "Un cortado con leche natural con dos azúcars y dos cafe solos descafeinado de sobre. Praktika alguses lasin alati kellelgi teisel nendega tegeleda, nüüdseks juba enamjaolt saan ka iseseisvalt hakkama. Isegi mu boss baaris ei salli hispaanlasi. Üldiselt on keskkond töö juures vabamaks läinud. Viskame kolleegidega nalja, ükskord õpetasin Sebastiale, kuidas on "mu arm" vene keeles, kui too ei suutnud pilku ühelt hotellis püsivalt venelannalt ära võtta ja viimasel ajal olen ka töö juurest varem ära saanud, kui rahvast pole. Üks kord isegi peaaegu 2 tundi varem. Kunagi varem mainisin küll, et kindlasti kirjutan oma töötunde üles, seda ma muidugi teinud pole ja nüüd ilmselt tuleb ka päevi, kui pean kauem tööl olema, sest rahvast hakkab nüüd iga päevaga rohkem olema. Samas on vabamaks läinud ka nädalapalga saamise aeg. Reaalne palgapäev on meil esmaspäeviti, aga viimane kord sain selle kätte alles neljapäeval. (Homme peaks uus palk tulema.. we'll see...)
Ahjaa, üks õhtu sai ka pisut enne keskööd ujumas käidud meres. Väga mõnus kogemus, vesi on palju parem kui päeval. Siis on tõesti selline tunne, et veest ei taha enam välja tullagi. Noh peab muidugi mainima ka, et veetemperatuur siin on 24 kraadi.
Barcelonas käisin jälle seetõttu, et mul oli ühe korterikaaslasega samal päeval vaba päev ja tema polnud veel sinna üldse jõudnud. Ise käisin siis põhimõtteliselt jälle sama rada, aga on ikka üllatav, et igakord leidub uusi kohti teel, mida varem märganud pole. Mõned pildid siis jällegi ka:
 Kena park, millest kõik Barcelona külastuskorrad läbi jalutanud, aga varem seda kohta polnud märganud



 Ringteed on ka siin pisut võimsamad...
 Vaateplatvormil.. Vaade Montjuicile
 Katusekorruse bassein...
 ...millelt avanev vaade on umbes selline.
 Barcelona tuvi. Päris hea pilt kukkus välja.
 Barcelona.. väike linnake ranniku ääres
Barclona kesklinnas asuva kloostri siseõu, mis sa
Vahepeal on ka siis õhtuti klubis-pubis väljas käidud aega veetmas ja nii see elu mul siin kulgeb. Järgmisel vabal päeval tahaks sõita rongiga hoopis kuskile uude kohta, kus varem käinud pole. Terve rannikuäär on siin igasuguseid avastamata külasid täis. Uues postituses ilmselt siis selle õnnestumisest või ebaõnnestumisest. Seni veel 2 pilti sellest samast.. Calellast:
 Vaade mu elukohale, see punane maja..