Kohal!

Noh jah, see teine lend kestis tõesti kauem, kui arvasin, kuid samas vahepeal oli ka ikka päris mõnusaid vaateid mägedele ja küladele. See teine lennuk oli pisut ebamugavam. Samas lend oli sujuv. Üks hetk jäin magama, sis ärkasin selle peale, kui piloot lõugas kõlarisse, et hakkame Barcelonasse jõudma. Siis vaatasin aknast välja, nägin ainult merd, mõtlesin esimese asjana, miks me vette maandume.. Aga asi siiski nii hull polnud, umbes pool tundi kestis lend veel peale seda. Istekoht oli mul algselt lennuki tagaosas, aga kuna üks seltskond tahtis kolmekesi koos istuda, siis olin nõus vahetama koha ära, mõlemal juhul olid kohad akna ääres ja tänu vahetusele sain jälle koha tiiva ette, mootori kõrvale, nagu ka eelmisel lennul. Kohale jõudes jäime autojuhti ootama, kes pidi küll umbes pool tundi hiljem saabuma, aga saabus.. umbes 2 tundi hiljem. Terve selle aja isusime kohvikus ühe koha peal, aga no pidime veel edasi istuma, sest jäime ootama üht inimest, kes saabus veel hilisema lennuga. Nii et kokku sai umbes 3 ja pool tundi seal oldud.
Edasi liikluskultuurist:  Calella asub umbes 50 kilomeetrit Barcelonast eemal, ehk oli veel sõitmist. Ma vaatasin seda liiklust meie auto aknast küll nii, et no ei tea, kas ikka julgebki siin jalakäijana teed ületada, isegi kui fooris roheline tuli põleb. Linnas oli pidevaks kiiruseks 80 km/h, kiirteel oli lubatud 120. Meie autojuht aga lasi kohati 130-ga ja isegi siis kihutas meist veel mingi liigendbuss mööda ja no oleks see siis sirge tee, ei.. pigem mingid mäed ja pööramised pidevalt. Aga kohale jõudsin.
Elan siis 6 inimesega koos korteris. Korteris on 4 tuba, köök,rõdu ja WC/vannituba. Pisut vanamoodne on, aga hetkel vähemalt korrashoitud. Korteris on meil 4 eestlast (kõik Pärnu kolledžist) ja 3 välismaalast, ei ole veel täpselt selgusele jõudnud, kust nad pärit on, kuid igatahes suhtlevad omavahel vene keeles. Eile käisime siis ka eestlastega väljas söömas. Põhiliselt olin mina see näljane, kes terve päev korralikult süüa ei saanud. Söögikohaks oli "Istanbul," kust sai endale siis Döner Kebab tellitud. Üldse nende välisöögikohtadega on nii, et ega üksi väga ei kutsu kuskile sisse astuma. Selles kohas ka seisid leti taga 5 teenindajat, kes siis kohe kõik pilgud siseneja poole pöörasid. Istanbuli kõrval asub kohe McDonald's ka, aga seal pidavat kallid hinnad olema ja sinna ma ise ei jõudnud. No eripäraks on muidugi see, et mõlemad asuvad ühe korrusmaja esimesel korrusel, mis on pisut harjumatu võrreldes Eestiga, kus "mäkil" on ikka alati oma maja.
Täna on meil vaba päev ja plaan on minna Barcelonasse tuiama. Õnneks on siin hea ühendus Barcelonaga. Rong käib iga 20 minuti tagant. Hetkel aga on nii varajane hommikutund, et ma olen siin ainsana üleval. Varsti vist hakkavad teistel ka äratuskellad tirisema, aga praegu on igatahes vaikus.
Lõpetuseks mõned pildid ka:

 Vaade algselt istekohalt

 Vaade peale istekoha vahetust

 Pilvede vahel

 Lihtsalt vaade :D

 Mäestikud :)

 What goes up must come down...

 Minu tuba, jah ma magan narivoodis.

 Vaade elutoast

Vahemerd ka näha :)